Jäta navigeerimine vahele

Helsingi lennujaama arengukava on üle 90% kodumaine

Article published
13.10.2021 at 16:08
Lähtevien aula.
Helsingi lennujaama arengukava on viidud suures osas ellu kodumaiste jõududega. Teise terminali laienduse pilkupüüdev puitlagi on Soome puusepatöö meistriteos.

Soomlaslikkus on Helsingi lennujaama arengukava juhtmotiiv. Kodumaine loodus ja meisterlikkus paistab silma kõikjal lennujaamas. Juba enne avamist ikooniliseks muutunud saabuvate ja väljuvate lendude saali lainetav puitlagi on Soome puusepatöö meistriteos.

„Finavia üks peamisi eesmärke on olnud tõsta esile Soome disaini ja käsitööoskusi,“ ütleb Finavia vastutustundlikkuse, tehnoloogia ja ohutuse eest vastutav direktor Henri Hansson. On tähtis, et reisija, kes vahetab lennujaamas lennukit või saabub Soome, teaks, et ta on saabunud justnimelt Soome.

Helsinki-Vantaan lentoaseman uusi sisäänkäynti.

„Terminali ripplae Soome puit on üks asi, mis eristab Helsingi lennujaama teistest lennujaamadest.“

Kodumaisus on oluline väärtus ja sellesse on investeeritud.

„Arengukavas kasutatud Soome kõrgetasemeline meisterlikkus on meie jaoks uhkuse allikas.“ Miljard eurot maksev arengukava on 90% kodumaine ehk just nii suur on Soome ettevõtetega sõlmitud lepingute osakaal koguinvesteeringus.

Eriobjektidele spetsialiseerunud asjatundjate oskuste näitamise koht

Puitlae projekteeris ALA arhitekt Juho Grönholm, kes on 2. terminali laienduse peaprojekteerija. Puitlae tegi valmis paarikümnele inimesele tööd pakkuv Raision Puusepät Oy, kelle varasemate projektide hulka kuuluvad mh Helsingi Musiikkitalo kontserdisaali puitelemendid.

Terminaali 2:n lähtöaulan havainnekuva.

Helsingi lennujaamale on ettevõte varem valmistanud väljumisväravate mööblit ja seinareljeefi. Lisaks massiivsele puitlaele tehti 2. terminali uude ossa turvakontrolli ala kohale sinine kaar ja lennule registreerimise letid. Tegevjuhi Jarmo Yrjölä sõnul sai valmis ettevõtte senise ajaloo suurim projekt.

„Meil on hea meel teha projekte, kus saame oma oskusi proovile panna ja kõige võimatumaid ideid ellu viia. On rahuldustpakkuv silmitseda pilkupüüdvat tulemust puusepa vaatevinklist ja kuidas pusle kolmemõõtmelised osad omavahel nii hästi kokku sobivad, et autorid võivad tehtud töö üle uhkust tunda,“ kirjeldab Yrjölä.

Hiigelpusle nõudis millimeetrist täpsust

Lagi koosneb viiesajast 1500 kg raskest puitelemendist, mis on kõik unikaalsed – kaht ühesugust ei leidu.

„Alles esimeste elementide paigaldamisel oli esimest korda võimalik veenduda, et need tõepoolest kokku sobivad. Esimesed kuus elementi näitasid, et asjast saab asja,“ ütleb Yrjölä.

Yrjölä sõnul tehti peaprojekteerija Juho Grönholmi joonistatud pindade virtuaalne 3D-mudel, mille abil kujundati konstruktsioon koos kinnituste, pindade ja detailidega.

Helsinki-Vantaan laajennuksen pääsisäänkäynnin portaikon havainnekuva.

„Igal osal on oma kood, mida kasutati elementide kokkupanekuks õiges järjekorras ja mille alusel saab vajadusel osad uutega asendada,“ selgitab Yrjölä.

Elemendid olid valmistatud ristkihtliimpuidust (cross-laminated timber, CLT), mis on valmistatud Soome kuusest. Selline plaat ei muuda aja jooksul kuju, mis on laekujunduse seisukohast oluline. Valminud osad veeti Raisiost Vantaasse täishaagisega, kaksteist detaili korraga.

„Veos oli nii kõrge, et ei mahtunud kiirteel viaduktide alla, seega pidi marsruut kulgema kuni ringteeni Kehä 3 mööda kõrvalteid.“

Õnnestunud lõpptulemus laias laastus kodumaiste jõududega

Finavia arengukava annab Soomes tööd nii otseselt kui ka kaudselt. Kogu Helsingi lennujaama arengukava ehitusaegne mõju tööhõivele oli 16 600 inimaastat.

Arengukava projekteerimistööd tehti kodumaal, siit on pärit ka suur osa materjalidest. ALA arhitektuuribüroo on projekteerinud 2. terminali laienduse uued väljuvate ja saabuvate lendude saalid koos turvakontrollialadega ning m multimodaalse reisikeskuse, mis hõlmab busside ja taksode alasid ning kiirparklat.

Luoto-diodraama uudistuvan Helsinki-Vantaan saapuvien aulassa.

Arhitektuuribüroo HKP peaprojekteerija Mikko Suvisto vastutas uue parkimismaja P1/P2 ja uue ringtee ligipääsu projekteerimise eest. HPK töö jätkub praeguse terminali muudatuste projekteerimisega. Teise terminali laienduse tehnilise projekteerimise eest vastutanud ettevõtted ja laienduse peamised teostajad on kodumaised ettevõtted.

„On tore, et nii paljud Soome ettevõtted on suutnud täita arengukava rangeid nõudeid,“ nendib Hansson.

Development