Jäta navigeerimine vahele

Värvid suunavad reisijaid: Helsingi lennujaama uueneva 2. terminali peaprojekteerija selgitab, miks on turvakontrolli ala edaspidi sinine

Article published
6.9.2021 at 11:23
Terminaali 2:n edessä matkustajat voivat jäädä pois kyydistä.
Helsingi lennujaama terminali laiendus hakkab valmis saama – 1. detsembril avatakse uus peasissepääs. ALA arhitektuuribüroo projekteeritud hoones muudavad värvid, materjalid ja vormid reisija teekonna lennujaamas võimalikult sujuvaks.

Helsingi lennujaama 2. terminali laienduse valmimisel on lennujaamas ringi liikumine sujuvam ja meeldivam. Lisaks sujuvale kliendikogemusele on lennujaama laienduse projekteerimisel peetud silmas elamuslikkust – lennujaama külastus peab olema innustav ja meeldejääv kogemus ka reisijatele, kes jätkavad Helsingi lennujaamast transfeerlennuga.

„Uue sissepääsuhoone projekteerimine on sundinud meid sügavalt järele mõtlema, milline peaks Soome visiitkaart välja nägema. Hoone peab olema omalaadne värav või aken Soome,“ räägib 2. terminali laienduse peaprojekteerija Juho Grönholm ALA arhitektuuribüroost. „Eesmärk on olnud ka lennureisi seiklusliku ja romantilise õhkkonna taastamine.“

Luoto-diodraama uudistuvan Helsinki-Vantaan saapuvien aulassa.

Teise terminali laienduse ja ümberehituse ideekonkursi võitnud arhitektidele tehti ülesandeks otsustada, kuidas tagada eri perioodidel ehitatud lennujaama eri osade vahel sujuv liikumine, kui reisijate arv tulevikus kasvab.

„Oleme püüdnud leida lahendusi, mis muudavad lennureisi n-ö koreograafia reisijale võimalikult lihtsaks ja loomulikuks,“ ütleb Grönholm.

„Soome saabuvad reisijad saavad hõlpsasti valida, kuidas nad soovivad reisi lennujaamast jätkata: taksod ootavad hoone vasakul küljel, bussijaam asub paremal ja ringraudtee otse ees.“

Värvid, materjalid ja vormid suunavad reisijat

Laienduses on lahkuvate ja saabuvate reisijate vood vana terminalihoone loogikat järgides eri korrustele jaotatud. Uue sissepääsuhoone ja vana 2. terminali vahel on madalam sinine kastitaoline hooneosa. Sinna tulevad üles, lahkuvate reisijate tasandile turvakontroll ja alla, saabuvate reisijate tasandile pagasisaal ning tollirajatised.

Niipea kui lahkuv reisija saabub terminali, näeb ta väljuvate lendude saali lõpus üleni sinist turvaala. Kastitaoline hooneosa paistab silma ka väljastpoolt, lausa maanduva lennuki aknast.

Havainnekuva T2 laajennuksesta

„Sinise turvakontrolli ala taga oli mõte muuta toimingud värvi abil võimalikult meeldivaks ja sujuvaks. Sinine värv paistab terminali sisenedes läbi laia aknapinna juba kaugele ära, mis muudab terminalis orienteerumise reisijale muretuks,“ selgitab Grönholm.

„Paljud uuringud on ka leidnud, et sinine värv mõjub rahustavalt. Turvakontroll võib tunduda reisijale stressirohke. Sinises ruumis on see kogemus ehk meeldivam.“

Havainnekuva check-inistä uudistuneessa terminaali 2:ssa.

Kokkuvõttes on värvide ja materjalide valikuga püütud visuaalselt neutraalse välimuse asemel luua hoones palju kontraste: eresinised keraamilised plaadid, palju valget pinda ja käe vastas soojana tunduv puit.“

Lagi viib pilgu taevasse

Paljude lennujaamade arhitektuur peegeldab kerguse ja lendamise teemasid, kuid Helsingi lennujaama terminali laiendamisel kasutatakse erandlikku vaatenurka, mängides kerguse ja raskuse muljega. Näiteks väljuvate lendude saali laineline puidust ripplagi on kerge ja õhulise asemel paks ja raske. See läheb väljaspool terminali paiknevast klaasfassaadist mööda suureks laineliseks sirmiks.

„Tahtsime tuua lennunduse ja lendamise teema hoonesse veidi teistmoodi. Näiteks on õhku tõusvas reaktiivreisilennukis teatav vastuolu – kuidas saab nii suur asi õhus püsida? Uues terminalis on püütud sedasama massiivsust peegeldada raske lae abil, mis laskub kohati väga madalale. Madalaimates kohtades saavad kõige pikemad reisijad isegi lae puitpinda katsuda.“

Laukkujen nouto.

„Ripplae materjal on Soome kuusk. Lagi koosneb kumerateks vormideks lõigatud laudadest. Lauaservad meenutavad kaartidelt tuttavaid kontuurjooni. Laepind on nagu omalaadne loodusmaastiku abstraktsioon või ümberpööratud kolmemõõtmeline kaart,“ kirjeldab Grönholm.

„Lae vorm suunab reisijate pilgud teekonna poole, taevasse lennuradade kohal.“

Soome loodus muutub lennujaama arhitektuuri osaks

Terminali laienduse projekteerimislahendused rõhutavad soomlaslikkust ja asju, millest reisija tunneb ära, et jõudis justnimelt Soome. Lisaks sellele, et terminali laes on näha Soome ehituses olulist puitu, on loodust toodud ruumi ka suure „Luoto“ nime kandva dioraami näol.

„Soome saabuv reisija näeb pärast tolli läbimist rändrahnudest, kanarbikust ja puudest koosnevat haljasala. Saabuvate lendude saali laes on Luoto kohal rombikujuline ava ja selle kohal väljuvate lendude saali laes samas kohas suur katuseaken. Tänu sellisele lahendusele saab taimestik loomulikku valgust, saabuvad reisijad näevad väljuvate lendude saali puidust ripplage ja tükikest taevast ning lahkuvad reisijad näevad dioraami puude latvu.“

Havainnekuva T2 saapuvien matkustajien tasosta.

Kõigis Helsingi lennujaama arengukava lahendustes võib näha soomlaslikkust, sest miljard maksev kava on ligikaudu 90% kodumaist päritolu.

Artiklitesarjas „Tuleviku lennujaam“ räägime lugusid ja tutvustame huvitavaid üksikasju Helsingi lennujaama arengukavast. Helsingi lennujaamas on töös lennujaama ajaloo suurim laiendusprojekt. Finavia hiigelinvesteeringu eesmärk on arendada lennujaama teenuseid ja kliendikogemust ning tugevdada Helsingi lennujaama positsiooni Euroopa juhtiva transiitlennujaamana. Uuendatud 2. terminal avab reisijatele uksed 1. detsembril 2021.

Lisalugemist

Helsingi lennujaama arengukavas on arvestatud tegutsemisvabadusega kuni pisidetailideni

Sada päeva tuleviku lennujaama avamiseni

Illustratsioonid: ALA arhitektuuribüroo

Development